Eile: marsruut Krooks-Trepp-Möku-Zavood.
Täna: "Kõike natuke liiga palju"

Täna ei viitsi pajalabidat keerutada ja lähen sujuvalt isa poole sööma. ;)

Rrrreede!

Jeap, ma ikka sajaga nautisin oma vaba hommikut. Üle pika aja sai nii magada, et kuhugi ei pea minema. Üht-teist oleks vaja teha küll, aga ei ole mingi eriline emergency. Igatahes, mõnusalt 10h tundi und, kohv ja kaerahelbepuder..ja nüüd. Mis nüüd? Koristan, pesen pesu, teeks äkki kapi korda? Mis on ülimõttetu tegelt, sest paari päeva pärast on seis jälle selline, et karju appi. Aga nii silmailuks ju võib. Ja õhtul õõõuuueee :) Ning siis veel 2 (!!!) vaba päeva. How lucky am I? :) Sobiiiib, sest varsti olen ma nagu orav rattas, kaks töökohta, trennid ja muu elu.

Life is like a box of chocolates, you never know what you're gonna get.

Teadatuntud lause Forrest Gump'st eks. Ja seda ma just elu juures armastangi. Umbmäärased plaanid on paigas, aga lõppkokkuvõttes kujuneb päev alati omasoodu. Vähemalt minul, kes ma ei ole veel suutnud rutiinsesse täiskasvanuellu astuda. Täna oli ülimõnus päev, käisin Põlvas oma pikaajalisel sõbrannal külas, kerge keskkonnavahetus-tuleb kasuks :) sõime tohutult, jutustasime sama tohutult ja saadavad emotsioonid...kirjeldamatud. Ma olen nii kohutavalt tänulik, et mul on sellised inimesed ümber nagu Triin ja kõikkõik teised minu karvased ja sulelised. Sest ilma Teieta, mu kullakallid, ei oleks minu elu nii vinge ja särav ühti.

Uute seiklusteni, beibid.

A whole new world

Nonii, this is it. Mina, kes ma ei ole elusees blogimisest 100% aru saanud või siis tõmban mütsi maha nende ees, kes sellise asjaga tegelevad, mõeldes omaette, et no tsiis, on ikka viitsimist, istub nüüd ja teeb oma blogi esimest sissekannet. Kuna mõtlesin, et what the hell, õhtuti on mul aega rohkem kui küll... ja ehk aitab oma mõtete/probleemide kirjapanek neid ka kuidagimoodi lahti harutada.
Selle esimese sissekande tegemine on alati olnud kuidagi..kohatu. Jaaaa, ma olen varem üritanud ka oma blogiprojekti vedada. Või et...mida ma siis õigupoolest peaks kirjutama? Sest kindel on see, et mõne aja pärast lugedes tundub see ülitotrana. Nojah, kui nii, siis nii.
Nii et..welcome! Siin on Liina ja tema elu. Nii palju kui ma viitsin siia kirjutada ja olen nõus jagama. :)